Wednesday, March 16, 2011

Täna tulen kurtma

   Koon üht üsna raske väljakutsega kampsunit tütrele juba 2 nädalat. Eile siis sain alumise osa ka peaaegu lõpuni, aga vot ei meeldinud selline teostus ja täna hommikul kiskusin vardad seest välja ja harutasin üles ca 20 cm ulatuses. Hing on nii valus, sest ma ei mäleta millal ma oleksin nii palju harutama pidanud kui nüüd selle kampsiga. Samas ma ei soovi sellist ka mis ei meeldi, ei istu kenasti seljas ja on muidu imeliku moega. Nii ma siis olen harutanud iga lõigu puhul ja mitte vähe. Selle kuuga oleks saand vist 200 000 silmust täis, kui kõik oleks arvesse läind :)
Ma olen lihtsalt kurb, lootsin, et peale ülaosaga jamamist õnnestub ülejäänud võluväel. Aga ei, harutan ja koon lõpuni välja. Pooleli ei taha ka jätta ja nurka seisma ka mitte. Kui toibun, võtan vardad uuesti pihku ja püüan ära lõpetada.

1 comment:

  1. Oh, pole hullu! Minuga juhtub seda üsna tihti. Koon hetkel omale kampsuni. Poole tegemise pealt avastasin, et ei, mulle ikka ei meeldi see palmik ja tõmbasin ka pool tööst üles. Harutamine pidi meistriks tegema (ma veel ei tea, mille:D). Natuke las laagerdub, tee vahepeal midagi muud. Vahest see aitab!

    ReplyDelete