Minu peas oli keerelnud mitu nädalat tühjus, mida küll kinkida laste õpetajatele. Eelmise nädala lõpus jõudsin ideele, et teen pabervoltimist - nimelt origamit. Täpne ettekujutus asjast ilmes alles pühapäeval ja nii hakkasingi hoolega värvilist paberit lõikama. Õnneks olin varem soetanud endale paberilõikumismasina. Ostuhetkel mul kindlat ideed polnud, aga nüüd oli see abivahend tõeline aare.
Minu ettekujutus paabulinnust oli selline, et linnu kehaosa moodustab kausi, kuhu sisse pistan Eesti komme. Soome poed on kahjuks värvilisi kummikomme jm täis ja kohalikust poest polnud ka midagi suurt võtta. Seega eesti maiustused isetehtud linnu-kausis tundus kõigist parim. Paberivoltimist oli tohutult, iga paberitükk eraldi volditud ja oma kohale asetatud. Abiks olid kõik pereliikmed, kes suuremal, kes vähemal määral. Suur töö sai täna hommikul valmis ja rändas minu suureks rõõmuks ja südamerahus kerhosse.
Igatahes tundsid õpetajad värvikirevast linnust rõõmu ja võin kinjdlalt öelda, et meid mäletatakse seal kerhos veel kaua.... :D
Tore aeg oli see, sest Glen Keven alustas seal 3-aastasena ja nüüd sügisel läheb eelkooli ja uude kohta. Ka meie Nele Mareeni argusest suutsid need toredad inimesed lahti saada ja nüüdseks on tirts julge, hakkamist täis ja rõõmus. Ka tema läheb sügisest päris lasteaeda.
Südamlikud tervitused ja tänud õpetajatele!
Kui ma nüüd õigesti kokku arvutasin, voltisin paabulinnuks
1840 väikest paberitja sinna mahtus umbes veidi üle poole kilo komme :D
Minun pää oli montaa viikkoa täysin tyhjä, ei tullut mitään mieleen, mitä voisin lahjaksi viedä kerhon opettajille. Mutta viime viikon lopussa sain ajatuksen tehdä origamia. Tarkka käsitys asiasta ilmesi sunnuntaina ja niin olikin pakko aloittaa väripaperin leikkaamista. Onneksi olin aikasemmin ostanut paperileikkurin. Ostohetkellä en tiennyt vielä, että tarvin tätä, mutta nyt oli se yhtä hyvä kun aarre.
Minun mielikuva riikinkukosta oli sellainen, että kehosta tulee kulho, mihin voisin laittaa Viron makeisia. Suomessa kaupoissa valitettavasti en ole huomannut hyviä karkkeja, siksi päätin osta ne Eestin Marketista. Se tuntui paras valinta. Paperin taittelua oli tosi paljon, jokainen erikseen taitettu ja asetettu omalle paikalle. Kaikki perheenjäsenet olit avuksi, joka enemmän joka vähemmän. Iso työ sai tänään aamulla valmiiksi ja se sai viety kerhoon.
Tottakai olit kaikki opettajat iloiset ja olen ihan varma, että meidä muistutetaan vielä kauan tämän erillisen lahjan vuoksi.
Tämä kerhoaika on ollut mahtavaa, mun poika aloitti 3-vuotiaana ja lähtee syksyllä eskariin.
Myös ujosta ja arasta tytösta on kasvanut rohkea, leikkihalukas ja iloinen tyttö. Myös tyttö lähtee syksyllä tarhaan veljen kanssa.
Sydämmelliset terveiset ja kiitokset opettajille!
Jos mä nyt oikeasti laskin, sitten taitelin yhteensä
1840 kpl pieniä paperia riikinkukoksi ja sinne mahtui reilu puoli kiloa tai enemmänkin makeisia :D
Kohtumiseni taas / tapaamisiin!
Jansa Lõngapesa / Jansan Lankapesä